Category: Muud Teemad

Sügis on tulekul! 5 asja, milleks ennast ette valmistada.

30/8/2017

Eesti ilmad on viimasel nädalal andnud tõsise hoiatuse nii meile kui ka meie autodele – sügis on tulekul! Aknast välja vaadates võib päike küll sillerdada, aga temperatuurid on langenud, tuul puhub otse kontidesse ning vihma esineb aina enam.

Suvisel ajal oli hea lihtne – auto püsis lihtsamini puhas ning autopesu oli justkui tagaplaanil.

Sügise hakul tahavad autod natuke rohkem hoolt, kuna maadelda tuleb vihma, pori, mädanevate lehtede ning aina külmemate ilmade ja lühemate päevadega.

llpool on välja toodud kõik peavalu tekitavad asjaolud.

Vihm

On levinud arvamus, et vihm justkui peseb autot meie eest.

Päris nii see ei ole, kuna autopesu eksperdidki ütlevad, et oluline on just autot pesta pärast seda, kui on vihma sadanud. Miks nii?

Enne meie auto peale jõudmist on vihmavesi kaasa haaranud õhus ringlevaid saasteosakesi, mis teevad vihmavee happeliseks.

Kui vihmavesi on auto peal ära kuivanud, jäävad auto värvile sellised ringjad plekid.

Kui pärast autopesu need plekid enam maha ei tule, on tegemist vihmakahjustusega (JAH - vihmakahjustusega), mida saab eemaldada vaid poleerimisega.

Seepärast on hea praktika enne sügist kindlasti lasta autot vahatada ning lasta oma autot pesta iga kahe nädala tagant.

Mädanevad lehed

Sügise hakul on imeilus vaadata kui lehed puudel hakkavad vaikselt värviliseks minema, kuid autodele langedes võivad need osutuda problemaatiliseks.

Mädanevad lehed on kergelt happelised ning pikemalt auto kerel olles võivad need värvi kahjustada.

Samuti võivad need kusagile kinni jäädes loomulikku õhuliikuvust ummistada ning seeläbi elektroonikat rikki ajada.

Lehtedega on üldiselt üsna lihtne – neid pole keeruline käsitsi eemaldada. Olulised kohad on just auto esiosa (eriti esivõre vahelised osad), kapott ning esiakna ja kojameeste piirkond.

Samuti aitab see, kui leiad parkimiskoha, mis pole otseselt puu all.

Aina külmemad ilmad ja lühemad päevad

Kui koduhoovis on pesuvõimalus, oli üsna lihtne mõnel vabal päeval auto eest natuke hoolt kanda või siis lausa mõnes mündipesulas käia.

Sügise tulekuga näeme aina vähem inimesi, kes pärast tööd või puhkepäeval oma vabast tahtest jaheda ilma ja külma tuulega oma auto kallal nokitsevad.

Raskemaks teeb asjaolu ka vähenev päikesevalgus. Pärast tööd, kui väljas on pime, on ebamugav autot kas ise pesta või pesulasse viia.

Hoopis parem on olla soojas toas koos pere, sõprade ja lähedastega. Selle probleemiga aitab UpSteam, kes tuleb ise kliendi auto juurde kliendile sobival ajal.

Pori

Paratamatult kui ilmad lähevad halvemaks, hakkame jalanõudega aina enam pori, mustust ja soppa auto jalamattidele tooma.

Probleem süveneb, kui matid ei saa regulaarset hooldust.

Pori ja mustus kuivavad auto mattide peale ning mustus süveneb iga autosse sisenemisega.

Parim lahendus on teostada regulaarselt ka mattide puhastus, misläbi mattide eluiga pikeneb ning auto sisemus näeb hea välja ka järgneval kevadel-suvel.

Regulaarne kontroll

Suveperioodilt tulles oleks rangelt soovituslik käitumine enne sügise saabumist teha autole väike kontroll.

Veendu, et rehvirõhk on paigas (temperatuuri kõikumisega võib rõhk muutuda),
Kõik õli-, õhu- ja kütusefiltrid on hästi toimivad
Üle käia ka tihendid. Vihma ning tuulega võivad tihendid kõige esimesena läbi minna.
Klaasipesuvedeliku pidev täitmine on oluline, kuna teise auto taga sõites pritsib esiklaasile aina rohkem pori ja mustust.

Kokkuvõtteks usub UpSteam meeskond, et järjepidev auto hooldamine on hea tava. Sügise hakul soovitame hooldada oma autot regulaarsemalt kui suvel, et ei tekiks vihmaveest ja porist tulenevaid kahjustusi ning et auto näeks ilus välja ka aastal 2018.

Comments

Mis on auto kriimustus?

23/8/2017

Comments

Ükskõik kui väga sa seda vältida üritad – su auto saab ajaga kriimustusi. Kõige levinum viis autot kriimustada on viia ta harja-pesulasse või pesta ise ebakvaliteetsete vahenditega (nõudepesuseep ja švamm), mis ei tõsta mustust piisavalt hästi üles ning ka valede töövõtetega (nühkimine, leotuse vahelejätmine). Professionaalne kriimu eemaldamine maksab aga 200€-1000€ ning ülevärvimine rohkemgi.

Peale selle, et kriimud su auto väärtust langetavad, mõjuvad kriimud ka kohutavalt su auto kaitsvatele omadustele.

Läikiv auto ei tähenda, et auto värv kahjustamata oleks. Samamoodi ei ole läikiv auto pind ning puhastatud ja hoolitsetud auto kaugeltki samad asjad.

Nagu me alati oleme öelnud, siis auto värv on võrreldav Sinu käte nahaga. Veega pesemine on alles esimene etapp, millele peaks järgnema veel ka tugevamate plekkide eemaldamine, värvi vigade parandamine, vahatamine (ehk niisutamine) ja kaitsmine.

Selleks, et su sõiduvahend säiliks kaua seksikana, peaksid kõigepealt teadma milliseid värvikahjustuse astmeid on olemas.

Kriimul ja kriimul on suur vahe

Lakikriimud
Enamik auto kerel olevad vastu päikesevalgust nähtaval olevad "keerised" ja ebaühtlused ei ole kriimustused ning on ravitavad enamikel juhtudel korraliku vahatamise või poleerimisega.

Neid "keeriseid" on lihtne tekitada harjapesulates, kruusateel sõites, maanteesõitudel putukaid alla ajades jne. Samuti ka tugev vihm töötab porise auto puhul nagu liivaprits.

Need lakipealsed "kriimud" on igapäevase kasutuse juures suuresti vältimatud tekkima. Neid saab küll tunduvalt vähendada pideva käsipesu ja vahatamistega.

Täkked
Juba tõsisem asi on see, kui tegemist on värvitäkkega. Nii sügav kahjustus võib ulatuda juba kruntvärvini ning "ronida" laki ja aluskihi all edasi.

Enamasti on need täkked lihtsad tekkima esivõre või rattakoobaste juurde nt kui ees-sõitvalt autolt kive lendab. Lisaks ka kehvade või üle eluea läinud harjastega pesutunnelid võivad selliseid täkkeid teha.

Selliseid kahjustusi päästab üksnes poleerimine ja täitmine.

Siinkohal tasub teada, et igasugused vahatamised on üksnes ajutiseks peitmiseks, kuid juba 2-4 nädala pärast võib täke jälle välja ilmuda.

upsteam värvikahjustused ja kriimustused

Värvi vigastused
Kui aga eks-tüdruksõber vihaselt võtmega auto ukse peale maalinguid tegi, võib asi juba väga kriitiliseks minna.

Taolised kahjustused on juba metallini väljas. See tähendab, et vesi, soolad ja muu hakkab üsna kiirelt su auto kerel rooste- ja oksüdeerimisprotsesse läbi viima.

Sügavad värvi vigastused tekivad enamasti avariidest. Kõige tihedamini kitsastes parklates. Enamasti avastatakse need kahjustused alles päevi hiljem.

Ereda valguse käes võid olenevalt autokere metalli tüübist näha hallikat või läikivat "kraatrit", mis tundub juba näpuga katsudes sügavam.

Siinkohal võib poleerimine ja täitmine abiks olla, kuid püsiva tulemuse annab üksnes professionaalne värviparandamine.

Kokkuvõtteks

Korralikult hooldatud auto pind kestab ilusana ka mitmeid-mitmeid aastaid.

Auto kerel olevaid "keeriste" pärast ei tasuks liialt muretsema hakata. Need tekivad igal juhul ja on lihtsasti eemaldatavad vahatamisega.

Kui Sa pesed (käsipesu) ja hooldad (vahatamine) autot korralikult kord-kaks kuus, siis väldid enamikke taolisi probleeme päris pikalt.

Sellegipoolest on raske ainuüksi vahatamisega 10 aastat vana autot prillikivina läikimas hoida. Tee vähemalt 2-3 aasta tagant ka poleerimistöid.

Proovi vältida igal võimalusel harjastega pesulaid, odavkäsipesulaid, mündipesulaid ja ise tegemist - su auto värv tänab Sind.

Iga pesu kuivatab auto värvi. Nagu ka kuivadel kätel tekivad lõhed kergemini, siis tasuks võtta pidevat vahatamist tõsiselt.

Comments

See ei ole "kõigest pori"! - 9 igapäevast plekki, mis hävitavad su autot.

11/8/2017

Comments

Tihtipeale me kipume arvama, et kui auto on hiljuti käinud pesulas, heal juhul saanud pigipesu ja vahatamise, ning näeb läikiv välja, siis võime rahulikult paar nädalat murevabalt oma igapäevaseid sõite teha ja auto värv ja jääkväärtus on täpselt sama ka aasta-paari pärast. Nii see kahjuks ei ole.

Lisaks tavapärastele kriimustustele, millega on tuttav iga autoomanik, on hea kui oleme teadlikud ka autole igapäevaselt tekkivast “mustusest”, mis võib esialgu tunduda teisejärgulisena, kuid tegelikult kahjustavad su auto värvi tunduvalt rohkem kui arvata võid.

1. Putukad
Suvisel ajal pikemate sõitude järel on auto esiosa kaetud putukatega. Surnud putukad, mis on jäetud autole pikaks ajaks, sisaldavad happeid, mis hakkavad su auto värvi söövitama. Mida kauem on need surnud putukad su auto peal, seda keerulisem on pärast seda värvi puhastada ning taastada.

2. Näpujäljed
Tolmusele autole sõrmega peale joonistamine on lastele ja tolmusest autost möödujatele omamoodi meelelahutus, kuid väga valusalt kättemaksev – seda tehes kraabime me auto liivast pinda ning surume mustuse auto värvi sisse.
Samuti on nii inimese enda kui ka auto hügieen oluline – tihtipeale peseme käsi päeva jooksul harvemini kui katsume auto ukselinki. Kui on harjumus pesta autot kord kuus, siis kujuta ette kui mitu korda katsud sa auto ukselinki kahe pesu vahel? Bakterid ja rasvad kanduvad edasi, kahjustavad värvi ning aasta pärast imestame, et kuidas küll on ukselink niivõrd palju tuhmimaks jäänud.

3. Lindude väljaheited
Linnukaka on sarnaselt surnud putukatega happeline ning sisaldab lisaks veel väikseid tükikesi pähklitest, seemnetest ning muust teravast, mis võivad värvi kahjustada. Kui linnukaka jääb päikselise ilmaga auto kerele, siis kuumuse mõjul tõmbub tekkinud latakas kokku ning kriibib seejuures ka auto värvi. Parim ravi sellele on eemaldada linnu väljaheited märja lapiga niipea kui need tekivad.

4. Harv vahatamine
Täpselt nagu kareda veega käte pesemiselgi kuivatab ka autopesu autovärvi. Kuiv värv on aga rohkem paljastatud igasugustele kahjustustele (k.a UV-kiirgus) ja kriimudele. Vahatamist soovitatakse vähemalt kord kuus. Kui kuuled, et kusagil pannakse peale tavaline vaha, mis peaks kestma 6 kuud siis mõtle korra uuesti - see on lihtne trikk, kuidas müüa kliendile vaha kallima hinnaga.

5. Tankimisel autole pillatud kütus
See, et auto peal olev kütus värvi maha lahjendab, on ilmselge müüt, aga mida tuleks arvestada on see, et kütus tõmbab enda külge igasuguseid muid mustuse osakesi ning jätab tumeda laigu kütusekorgi alla. See aga mõjutab seda, kuidas UV-kiired su auto värvi ebaühtlaselt mõjutavad ning pika peale võib tekitada ka muid tuhmumisi ja kahjustusi. NB: Kütus on rasvane aine ning ainuüksi salvrätikuga maha nühkimine ei tee tööd täielikult ära!

6. Soolad ja mineraalid
Soolad ei ole ainult talveprobleem, kuna talvisest soolatamisest jääb väga suur osa jääke teedele veel pikaks ajaks. Lisaks satub vihmaveega maha ka palju muid mineraalseid aineid, mis kõik kuivatavad su värvi väga tugevalt ning jätavad su autole valgeid plekke, mis jällegist kahjustavad su värvi.

7. Vihm
Tasuta pesu ei ole olemas. Vihm võib küll porid ja muu maha pesta, aga see kraam, mis sealt alla sajab sisaldab vastupidiselt igasuguseid muid osakesi, mille kohta su auto sulle "Aitähh" ei ütle. CO2-st ja muust tingitud happevihmad on kohati väga madala PH-ga, mis ei ole teadaolevalt su autole hea.

8. Pigi
Peamiselt suvisel ning ka talvisel ajal on pigi auto peale kerge tekkima. Pigi justkui kleepub auto külge ning värv selle väikse pigitüki all hakkab korrodeeruma. Seejärel on kaks võimalust: pigi kas söövitab enda all olevat värvi, nii et pärast pigieemaldust jäävad alles kas väiksed "roosteplekid" (heledat värvi autode puhul) või vastupidiselt on too koht hoopis tumedam kui ülejäänud auto (tumedat värvi autode puhul).

9. Puumahl ja vaik
Puudelt (eriti lepp, kuusk jne) langev vahajas aine ei ole tasuta püsivaha. See jääb su autole täpiliselt nii ebaühtlasena nagu Dalmaatsia koera kasukal. Peale selle, et see jube välja näeb, on puumahl kleepuv ning tõmbab igasugust muud mustust magnetina enda külge. Kui see kauaks peale jätta, kuivab ta kõvaks vaiguks, mille eemaldamine vajab juba väga põhjalikku ja kallist tööd.

10. Liiga harv kvaliteetne käsipesu
Vahepeal on tunne, et kiirete perioodide tõttu ei ole autopesulasse jõudmine justkui esimene prioriteet. Kas aega on vähe või lihtsalt pole jaksamist sellega tegeleda. Pestud autol ja puhastatud autol on üüratu vahe. Kiire lahendusena tehakse autole lihtsalt kiire välispesu. Välispesu puhul tuleb auto pinnaselt maha küll suurem tolm ja mustus, kuid eelmainitud tegurid on sinna juba pikemalt elutsema jäänud ning vajavad põhjalikumat autopuhastust. Selle vältimiseks on soovitatud auto eest regulaarselt hoolt kanda. Pigipesu, surnud putukate eemaldamine ning tagatipuks vahatamine eemaldab kõik jutuks olnud pahad poisid ning loob autole justkui kaitsekile.

Leidsid nimekirjast elemente, mida oma autol näha ei soovi? UpSteam kõrvaldab selle mure ilma, et peaksid auto pesulasse viima.

Uuri järgi

Comments

Autopesu ajalugu

2/8/2017

Comments

Kas teadsid, et autopesu ajalugu ulatub kaugemale kui autode ajalugu? Autopesu tööstus on kasvanud üüratuks ning pesutehnoloogiad on arenenud paarisaja aastaga väga kaugele. Kui visata telefon pilvelõhkuja katuselt alla, siis selleks ajaks, kui see maha jõuab, on keegi juba uue mudeliga välja tulnud. Sama kehtib ka autopesu toodetele, varustusele, meetoditele jne. Aga kuidas see kõik alguse sai? Vaatame üle mõned kõige olulisemad kuupäevad autopesu ajaloos:

1800 – Maailma esimene autovaha, mida toodeti loomsetest rasvadest Saksamaal. Seda kasutati hobukaarikute värvi kaitsmiseks.
1886 – Karl Benz tootis esimese bensiinil töötava auto tavakasutuseks – tänapäeval tuntud Mercedez Benz’i nime all.
1888 – Poleerimispastade algus
1910 – Esimene põhjalik autode puhastusaine ja carnuba vaha kasutuselevõtt.
1920 – Esimene veekindel liivapaber auto värvimise tööstuses.
1925 – 3M leiutas värvimisteibi. Nüüd sai täpsemalt sirgete joonte järgi autosid värvida.
1928 – Studebakeri poolt välja arendatud esimene automaatikal põhinev autopesu süsteem.
1940 – Esimene konveiersüsteemiga autopesutänav, mis kasutas vintsi auto pesulast läbi tõmbamiseks (Hollywoodis).
1944 – Esimene pudelis müüdav autovaha.
1946 – Thomas Simpsoni poolt leiutatud esimene semi-automaatne autopesula.
1951 – Pesulatele lisati süsteemid, mis lubasid esimest korda autot pesta ilma käsi külge panemata.

1955 – Rahvusvahelise Autopesu Assotsiatsiooni rajamine.
1969 – Esimene polümeerne autokate.
1970 – Kasutati auto tööstuses metalle sisaldavaid värve, mis andis autole tugeva katte, läike ja vastupidavuse (pärines Euroopast ja Jaapanist). 70-ndate keskel võeti kasutusele kahe otsikuga poleerimismasin, millega sai efektiivselt värvirikkeid parandada.

1973 – Õlikriisist tingult hakati tootma pisemaid autosid, mis ei sobitunud suurtele autodele disainitud automaatpesulatega.

1980 – Auto suuruse järgi reguleeruvad automaatpesulad
1990ndad – Jaapanis ja Ameerikas võetakse kasutusele autosavi, autosid värvitakse vee baasil värviga ning kuivatatakse kuumusega. Tekib vajadus uute värvi kaitsmislahenduste järgi. Rootsis tullakse turule mikrofiiberlappidega.

1997 – Pesutehnoloogia paisub ja hakatakse ka lennukeid jt suuri sõidukeid käsna ja pange asemel suurte masinatega puhastama.
2000 – Luuakse binaarsed ained, mis kaitsevad auto kere happevihmade, soolamiste ja UV-kiirguse eest.
2007 – Leiutatakse värvi hermeetikud ja nano-tehnoloogilised polümeer-katted.
2010 – Esimesed autopesulad hakkavad oma tööstuses kasutusele võtma loodussõbralikumaid võtteid ja aineid (elektri säästmine ja vee taaskasutamine). Võetakse kasutusele kiirema toimega aineid, et pesusid saaks kiiremini tehtud.
2011- Hüper- ja nanoainete populaarsuse kasv, poleerimispastade koostis on täiesti muutunud, vähendatakse liiga tugevate ja mürgiste kemikaalide hulka ainetööstuses.

2015 – Innovatiivsemad autopesu meetodid (aurupesu, kuivpesu jne) teevad hüppelise arengu ning hakkavad üle võtma traditsioonilisemaid autopesulaid.
2016-'17 – Tullakse välja 4. generatsiooni autopesu ainetega (ohutumad nii autole, loodusele kui ka tervisele) Inimesed hakkavad üha enam nõudma mugavamaid teenuseid ning mobiilsed autopesu meetodid koguvad populaarsust.
2017... – Puudub vajadus auto pesulasse viimise järgi, autopesu tööstuse ökoloogiline jalajälg väheneb, riigipoolsed keskkonna regulatsioonid lähevad rangemaks nii ainete, meetodite kui ka veekasutamise osas ning keemiatööstus võtab ainete tootmisel rohelisema suuna.

Tegemist on üksnes väga kitsa ajaloolise lõikega autopesu tööstusest. Iga päevaga lisatakse sellesse nimekirja aina uusi autopesu maailma muutvaid innovatsioone. Praegune trend liigub kindlakäeliselt loodussõbralikuma autopesu suunas. Peale selle on lõpuks hakatud keskenduma ka tervisele - üha vähem vähki, ärritusi ja muid terviserikkeid tekitavaid aineid. See on hea nii kliendile, kelle autot pestakse kui ka auto pesijale endale. Regulatsioonide muutumisega on üha vähem liikvel odavaid ja keskkonnakahjulikke aineid ning seetõttu ka kliendid on sellest aru saanud ning vahetavad oma teenusepakkujaid aktiivsemalt.

Iga päev ringi sõitvad miljonid masinad toodavad üüratus koguses süsihappegaasi, samamoodi nagu autode tootminegi paneb korraliku põntsu loodusele makku. Kuigi see ei puudu autopesu tööstusesse, on autopesijatel suur jõud kogu autodega seonduvat jalajälge vähendada, mistõttu meie tulevased generatsioonid teevad meile kõigile seeläbi suure kummarduse.

Liitu loodussõbralikuma liikumisega

Comments

Su auto kere suurim vaenlane - rooste

26/7/2017

Comments

Tihtipeale mõeldakse, et igasugused lisateenused nagu vahatamine ja laki katmine on kallis lõbu ja neid pole vaja. Süveneme veidi põhjalikumalt teemasse, et aru saada, mis see vaha ja lakk siis lõppude lõpuks on, kas neid on vaja ja kui tihti.

Alustame lahkamist roostest

Õnneks on emake loodus õnnistanud autoomanikke, kuna vesi ei ole väga hea laengukandja ja kogu protsess on võrdlemisi aeglane. Sellele vaatamata on piirkondi ja perioode, kus autod roostetavad rohkem. Talvel kaetakse teed soolaga, et need oleks vähem libedad, kuid sool on tugev elektrolüüt. Kevadel, kui jää on sulanud, jäävad soolad alles, lahustuvad vees ning põhjustavad rohkem roostetamist kui muidu. Lisaks on mereäärsetel aladel õhus rohkem soola, mis tõstab roostetamise riski.

Suveti ei saa küll sooladest väga rääkida, aga mineraalseid ühendeid leidub teedel aastaringi.

Roostetamine on nagu baktered või viirus, mis ründavad su autot

Värv, lakk ja vaha on sellisel juhul auto immuunsüsteem. Värv on sellest kõige väiksema efektiivsusega, seejärel on vaha ja kõige rohkem kaitseb lakk. Lakki ja vaha eristab nende toime auto pinnal. Vaha puhul kasutatakse peamiselt siloksaani ja silikaatide põhjal tehtud aineid, kuid laki korral on vahale lisatud lämmastikul põhinevat amiini. Lämmastik võimaldab lakil tekitada uusi keemilisi sidemeid värviga ning see püsib kauem ja kaitseb lisaks veele ka muude kahjurite eest mis õhus ringlevad (sh. happevihmad, UV-kiirgus). Vaha seevastu ei tekita keemilisi sidemeid ja käitub peamiselt paksema kihina, mis kaitseb vee ja muu pori eest, mis autot kahjustada võib. Kui autot on vahatatud, saab pori autolt lihtsalt maha pesta ja auto jääb sama ilus nagu ta oli peale vahatamist.

Kui tihti vahatama peaks?

Vaha eelis laki ees on tema paksus, kuna lakk aitab küll välistegurite vastu, kuid füüsilise kahjustuse korral pole sellest palju kasu, kuna lakk on õhuke kiht. Kui auto sai kriibitud näiteks kruusateel sõites, ei kaitse lakk enam autot kahjustatud piirkonnast ja rooste saab hakata levima. Vaha ja lakk käivad hästi käsikäes, kuna vaha on paksem ja väldib sellist olukorda.

Küsimusele kui tihti autot peaks vahatama/lakkima on raske vastata. Samamoodi sõltub see ka sõiduharjumustest. Aine tüüp erineb peamiselt selle välise ilu poolest, kuna toimeaine on neil kõikidel peamiselt sama. Vaha erineb näiteks loodussõbralikkuse, viskoossus-astme ja läikivaine sisalduse poolest. Laki puhul on sarnased tegurid mängus. Võib öelda, et vaha kestab maksimaalselt ca. 50-60 päeva ja lakk-kate parimates tingimustes 6 kuud. Kui sa hoolitsed oma auto värvi eest, tahad anda oma suksule rohkem sära ja teha autopesu hõlpsamaks, siis peaksid kaaluma aeg-ajalt auto vahatamist. See pole keeruline ja kallis (kuigi on aineid, mis maksavad üüratuid summasid, siis lõpptulemus on enamjaolt sama) ning seda ei pea nii tihti tegema. Kas on aeg oma suksule veidi vaha lisada?

Vertical Divider

Comments