• 2015 – Innovatiivsemad autopesu meetodid (aurupesu, kuivpesu jne) teevad hüppelise arengu ning hakkavad üle võtma traditsioonilisemaid autopesulaid.
• 2016-'17 – Tullakse välja 4. generatsiooni autopesu ainetega (ohutumad nii autole, loodusele kui ka tervisele) Inimesed hakkavad üha enam nõudma mugavamaid teenuseid ning mobiilsed autopesu meetodid koguvad populaarsust.
• 2017... – Puudub vajadus auto pesulasse viimise järgi, autopesu tööstuse ökoloogiline jalajälg väheneb, riigipoolsed keskkonna regulatsioonid lähevad rangemaks nii ainete, meetodite kui ka veekasutamise osas ning keemiatööstus võtab ainete tootmisel rohelisema suuna.

Tegemist on üksnes väga kitsa ajaloolise lõikega autopesu tööstusest. Iga päevaga lisatakse sellesse nimekirja aina uusi autopesu maailma muutvaid innovatsioone. Praegune trend liigub kindlakäeliselt loodussõbralikuma autopesu suunas. Peale selle on lõpuks hakatud keskenduma ka tervisele - üha vähem vähki, ärritusi ja muid terviserikkeid tekitavaid aineid. See on hea nii kliendile, kelle autot pestakse kui ka auto pesijale endale. Regulatsioonide muutumisega on üha vähem liikvel odavaid ja keskkonnakahjulikke aineid ning seetõttu ka kliendid on sellest aru saanud ning vahetavad oma teenusepakkujaid aktiivsemalt.

Iga päev ringi sõitvad miljonid masinad toodavad üüratus koguses süsihappegaasi, samamoodi nagu autode tootminegi paneb korraliku põntsu loodusele makku. Kuigi see ei puudu autopesu tööstusesse, on autopesijatel suur jõud kogu autodega seonduvat jalajälge vähendada, mistõttu meie tulevased generatsioonid teevad meile kõigile seeläbi suure kummarduse.

​Esimene kurikael on pigi. Eesti autoomanikud on ilmselt üpris tuttavad sellega, et ükskõik kui mitu korda autot pesta, ikka jäävad mustad täpikesed autole, millest lahtisaamine ei ole üldse lihtne. Kõige kiiremini tekivad pigitäpid suvel, kui on teetööde kõrghooaeg ja päikeselise kuuma ilmaga võib asfaldi temperatuur tõusta 50 kraadini. Asfaltkatted muutuvad pehmeks ning määrivad sõidu ajal sinu ja sinu taga sõitvate autode keresid raskesti eemaldatavate plekkidega. Kõige rohkem tekib pigitäppe auto alaküljele ning rattakoobaste ümber, kuid ka auto esi- ja tagaosale. Tavaliselt on neid vaid lähemalt vaadates näha ning käe all on karedad isegi kui oled auto just puhtaks pesnud. Pikapeale, kui autole pigieemaldust ei tee, võib pigi kahjustada auto värvi ning soodustada korrosiooni. Õnneks on pigiplekid suhteliselt lihtsasti eemaldatavad pigiainega leotades ning mikrofiiberlappide ja auruga puhastades. Kui aga valede vahenditega nühkima minna pigiplekke, võib autot kriimustada ning üle aasta püsinud pigiplekkidega võib isegi värvitükke koos pigiga kogemata eemaldada. Seetõttu oleks mõistlik asi usaldada professionaalide kätte või korralikult läbi lugeda pigieemaldusaine juhised.

​Mis suvine väljasõit see oleks, kui tagasi tulles auto esiosa nagu sõjatander välja ei näe? Isegi mööda maanteed sõites kuuleb, kuidas putukad plärtsatavad esiklaasile. Kui putuka eksoskelett puruneb, vabanevad ta seest happelised ained, mis end tugevalt su auto külge kinnitavad ja päikese käes kuivades pea eemaldamatuks muutuvad. Kui liiga pikaks ajaks putukad autole jätta, siis võivad nende kahjustused auto värvile pöördumatud olla. Mida kiiremini te pleki eemalduse kallale asute, seda lihtsam on seda ohutult kätte saada auto küljest. Tavaliselt on aga putukate kehamahlad nii vänged, et isegi tuuleklaasil kohe aknapesuvedelikuga pestes ei tule plekk täielikult maha. Putukate eemalduseks on samuti olemas spetsiaalsed leotus- ja eemaldusained ning kombineerituna auru käsipesuga saame auto ohutult raipevabaks.

Vanarahva tarkuse järgi pidi see küll rikkuse koju tooma, kui linnukakaga pihta saada, kuid ega see latakas autol väga õnnelikuks kedagi tee. Olenevalt linnu dieedist ning seedesüsteemi korrasolekust võib see plekk kergesti maha tulla või üpris tugevalt end auto külge haakida. Koostöös päikesega jätab see üpris raskesti kättesaadava pleki autole, mis näeb isegi kaugele inetu välja. Mida kiiremini selle pleki kallale saab, seda lihtsam on seda eemaldada, kuid kui see on juba paar päeva küpsenud päikese käes, siis oleks mõistlik seda enne leotada. Kui asuda ilma leotamiseta plekki nühkima, võivad kivistunud osakesed koos ümberkaudse mustusega värvi kriipida ja kokkuvõttes suuremat kahju tekitada. Aurupesuga saab linnukaka isegi ilma kemikaalidega lihtsalt eemaldada.

​Neljandaks on kevadel ja suvel puu alla parkijad märganud, et autole on kogunenud kleepuv aine, kuhu mustus eriti hõlpsalt kinni jääb. Õitsevatest taimedest tulevad mahlad koostöös õietolmu ning tänavatolmuga jätavad autole üpris räpase mulje. Samuti on nad nii kleepuvad, et lihtsalt pühkides neist väga lihtsalt kätte ei saa. Kindlasti tuleks neid plekke eelnevalt leotada ja siis mikrofiiberlapiga eemaldada, vastasel korral võib kriimustada auto pinda ning rohkem kahju kui kasu tekitada.

Situatsioon - lendad perega suvisele puhkusereisile mere äärde puhkama, kus plaanid surfata ning golfi mängida. Lennuk läheb keskpäeval ning hommikul ärgates on vaja veel hommikust süüa, kotid pakkida, need autosse ära mahutada ning auto täis tankida, et lennujaama jõuaks. Küll oleks tore kui saaks mõne tegevuse kellelegi teisele kaela veeretada?

Järgnevalt on toodud välja kolm uudset teenust, mis maandavad antud olukorras hommiku vältel tekkiva stressi ja teeb su elu mitte ainult lihtsamaks vaid ka efektiivsemaks.

​Hommikusöögi saab tellida Woltist, bensiini tangib sinu eest ära Booster Fuels ning pärast kottide pakkimist tuleb Shipitwise kogu pere pagasile järele. Üle jääb vaid täispaagiga autoga lennujaama sõita ning käed taskus murevabalt reisi nautida. On paljusid teisigi teenuseid, mille jaoks ei ole vaja aega raisata teekonna, planeerimise jmt peale. Saad päevaga samapalju tehtud kui muidu 2-3 päevaga saaksid ja leiad veel aega õhtul perega vaba aja nautimisekski.

Alustagem sellest, et käesoleva artikli eesmärk ei ole kritiseerida ei Teie ega auto pesulate käitumisnorme. Kuna me elame ajastul, kus iga toote ja teenuse puhul on igal inimesel ees alati mitu valikut - kas odavam või kallim, kas kiirem või aeglasem, kas suurem või väiksem jne, siis üritame pigem suunata Teid langetama kaalutletud otsust ka autopesuga seonduval valiku teekonnal.

Mõni lihtne fakt - keskmine igapäeva kodus olev vann mahutab (ilma inimeseta) umbes 180-200 liitrit, mille jaoks kasutatakse enamasti kraanist tulevat puhast joogiks kõlbulikku vett. Soovituslikult peaks iga inimene sõltuvalt elustiilist tarbima ligi 2-7 liitrit H2O-d, mis tähendab, et ühe vannitäiega saaks maksimaalselt 100 inimest oma päevase vedelike koguse kaetud.

Kellelegi ei meeldi räpane auto ning tark inimene muidugi kannab auto eest hoolt ja viib oma sõiduki vajadusel pesulasse. Kuid pärast maal käiku, kaasliiklejate poolt tekitatud lahket porilainet või kajakate armee alt läbisõitu seisned sa valiku ees - kuhu oma auto pessu viia?
Selleks on mitmeid variante (katame siinkohal pesulad, mis kasutavad oma töös vett):

Selgub, et kõik autopesu meetodid kasutavad vägagi erinevates kogustes puhast vett. See on aga alles esimene osa kogu autopesu tsüklist, kuna nagu öeldakse, et "Tilk meepotti rikub kogu mee" on palju suurem mõju sellel, millega seda veekogust ka kokku segatakse ning mis sellega edasi saab?
​

Ainuüksi Tallinna piires on üle 300 autopesu teenust pakkuva asukoha, kes kõik kasutavad täiesti varieeruva kvaliteediga kemikaale. Igapäevaselt pestakse mitmeid tuhandeid autosid. Pesuhapped, „megapuhastajad“, autošampoonid, pigiained ja muud ülivõimsad kemikaalid lõpetavad kõik üle 90% juhtudel maa all (kanalisatsioonis) ja suur osa isegi maa peal (avalikud kiirpesulad, odav-käsipesulad, koduaias pesemine jne). Osa nendest kemikaalidest aurustuvad õhku ja sajavad meile vihmaveena kaela. Kui numbrid kokku lüüa, siis avaldub üsna kesine vaatepilt. Peale selle, et nad on otseselt ohtlikud auto pesu töötajatele, on nad ohtlikud ka loodusele ning seeläbi meile kõigile.

Autopesula fookus on teenida kasumit ja tugevaid kemikaale on (enamikul juhtudel) odavam osta, mistõttu biolagunevad ja loodussõbralikud tooted jäävad paljude autopesu firmade prioriteetide nimekirjast välja. Mõned levinumad toksiinid, mida autokeemia tööstuses kasutatakse on hüdrofloriidhape (tekitab põletusi ja hingamisteede raskusi), teflon- ja fluoropolümeere (põhjustab vähki), fosfaate (vähendab hapniku sisaldust vees), metanooli (kahjustab nägemist), kerrosiini (tapab närvirakke), N-propoksüpropaani (ärritab nahka ja limaskestasid) ja paljusid teisi tervist ja loodust kahjustavaid aineid.

Tõsi, et mõned eeskujulikud firmad on ehitanud omale ka kas filtreerimisjaama või reovee kogumispaagi ning kasutavad loodussõbralikke tooteid jne, aga kuna selline tegevus on kallis, siis enamik autopesulaid ei suudaks sellisel juhul oma hindadega turul konkureerida. Lõviosal olemasolevatest pesulatest on seetõttu  nö "mokk kinni ja saba lahti olukord". Sellegipoolest on kõige suurem võimalus seda olukorda parandada just Sinul, kes armastab oma auto eest hoolt kanda ning seda teha vastutustundlikult.

Alusta sellest, et teadvustad endale, et sul on ALATI mitmeid valikuid, mille vahel kaaluda. Muidugi on see mõistetav, et teinekord ei ole aega minna korralikku pesulasse või professionaalteenused tunduvad natuke kallid hetkeolukorra jaoks, kuid sa peaksid otsima alati parimat kvaliteedi ja hinna suhet, mis arvestaks lisaks su autole ka meie kõigi looduskeskkonnaga. Me jagame seda vapustavat pilvekatust, rohelist muruvaipa, värsket kopsutõmmet ja puhast klaasitäit vett ju ometigi kõik koos.
Ühise eesmärgi nimel meie elukeskkonna ees pakume välja paar mõtet, mida lihtsalt KAALUDA, enne kui järgmine kord auto pesulasse viid:
1) Kui palju see pesu-meetod vett kulutab? (palju vett ei tähenda kaugeltki paremat pesu – ka mõne liitri katlakivist filtreeritud puhta veega on õigete vahendite olemasolul võimalik auto ohutult ja efektiivselt särama lüüa)

2) Kas ta kasutab reovee filtreerimiseks mingeid süsteeme? (uhutakse see kanalisatsiooni, kusagile mujale või pole neil kanalisatsiooni üldse tarviski?)

3) Kas selle pakutud hinna juures lubatud pesu oleks sellel firmal ka kasumlik kui nad investeeriksid loodussõbralikesse puhastusainetesse? (loodussõbralikud ained on kallimad ja töötaja tahab ka palka saada)

4) Kui mugav on see minule VS kui mugav on see firmale, kes mu autot pesema hakkab? (mida rohkem näeb autopesu firma vaeva, seda suurema tõenäosusega teevad nad oma tööd professionaalselt)

5) Kas see autopesula tagab sulle hea kliendikogemuse? (professionaalsed autopesufirmad investeerivad mitte ainult tehnikasse, vaid ka inimestesse, kes seal töötavad, mis omakorda tagab ka vastutusvõimelise töökultuuri)

Tegelikult lõppkokkuvõtteks pole siin väga mingit "Harry Potteri võlutrikki". Asi on üsna lihtne - kui me kõik võtame selle pisikese hetke enne auto pesulasse viimist, et mõelda, kas see paari eurone vahe tuleb kasuks nii mulle (teenindus, kvaliteet, mugavus) kui ka teistele ja loodusele (veesääst, kemikaalide kasutus), siis saame kõikkoos nautida puhast sõidurõõmu puhtamas looduses. Aitäh Teile lugemast ja peatse auramiseni! :)